Kuna esimene kord osutus minu jaoks vägagi positiivseks, siis tegelikult oli teada, et tuleb taas tulla.
Peale eelmist/esimest korda oli selge, et vana varustusega jätkata ei saa. Tuleb muretseda suuremad kettad ja pikad vastupidavad ridvad. Õng ja kerija sai ka selleks puhuks soetatud. Ja mõned nipet näpet tarvikud, millest eelmisel korral põhiliselt puudust tundsin.
Otsustatud, et Tallinnast start hommikul kell 06:00. Paidest läbi, teine kalastuskamraad peale ja naaberriiki edasi. Eestis karbi tarvete/söötade jms valik kesine ning parajasti polnud ka midagi võtta, siis tuli Lätis teha kiire läbipõige Barracuda kalapoest, kust said soetatud Richworth KG1 ja S-Core boile.
Saabusime Vallese nõks ennem 14:00. Kuna oli reedene päev, siis püügiplatsid enamuses ka veel vabad. Püügisektoriks valisime nr. 3.
Umbes kolmeks olid õnged sees. Edasi sai rahulikult laagriplats püsti seatud.
Seni olin kasutanud ainult PVA'd söödastamisel, Siis seekord oli muretsetud ka kaigas, millega boile söögiplatsini lennutada. Esimesed visked olid muidugi päris koomilised, kui boilid enda ette vette maandusid :), edaspidi hakkas asi kätte saama ning sai heidetud ka vajalikku kohta.
Boile viskasime juurde umbes iga tunni tagant. Strateegia oli kalale õhtuks mõnus söögilaud luua.
Esimene kontakt saabus 19:30. Kala tuli suhteliselt kaugelt juba pinda. Esimene arvamus oli see, et miski väike. Päris nii tegelikult öelda ei saanud, Sõbra jaoks PB sellegipoolest. Kahva tuli kala ka suhteliselt ilusti, ei mingeid erilisi sööste kalda ees. Kalal kaalu 4,940kg. Peale pildiseeriat loomulikult tagasi vette. Ja järgmist ootama....
Varane start, pikks sõit olid kaasa aidanud ka väsimusele endale. Polnud ka võttu vahepeal olnud, mis oleks ärkvel olemist ergutanud. Kella 22 paiku sai mindud magama, et siis öised ja varahommikusi võtte oodata.
Ega kaua magada saanudki, kui sõber nõks peale 24:00 üles äratas, et minu andur lärmab. Magamiskotist välja, kuhu olin end kõvasti sisse mässinud, oli omakorda tegemine. Samuti polnud aega ka mingeid üleriideid peale visata. Soojas pesus õue ja haakima. Suures tormamistuhinas oli pealamp telki jäänud ning raske oli üdse aru saada, kuhu kala tormanud on. Sõrba abiga oli see järgmisel hetkel mul olemas. Kala oli üle kõigi 3'e õnge suutnud end ilma teisi rakendusi kaasa vedamata vasakule söösta.
Tunda oli, et kalal jõudu on ja toore jõuga teda kahva ei too. Samuti tegelikult ka hirm, et rakendus katki ei läheks ja kala minema ei saaks. Sest seesama just eelmisel korral ka sealsamas juhtus. Sama viga korrata kindlasti ei taha.
Peale kuni 5 minutit võitlust saime kala kahva. Tundus selline pirakas küll, mida ennem saanud ei ole. Ehk ka 10'ste klubisse ? Veel mitte, kaalu kalal 8,160kg. Sellegipoolest isiklik PB.
Edasine ööd ja järgnev päev oli vaiksed. Tegime ka tiiru, sealsesse kalapoodi, et lisaraskusi osta. Ühtlasi sai uuritud, et kuidas teistel kalameestel saak. Ei kiidelnud keegi, oldi ka maksimaalselt 1 kala saadud.
Teise päeva öö nagu esimese koopia. Kala võtt toimus nõks peale 24:00. Seekord polnud sööstu. Mõned piiksud ja siis jälle vaikus. Istusin ja jälgisin tamiili liikumist, millest oli näha et keegi seda aeg ajalt seal ikkagi sikutab. Otsustasin teha haakimise. Otsas keegi oligi.
Algul otsustas kala ujuda kohe minu poole, seepärast ei osanud kala suurust ka hinnata. Kaldale lähemale jõudes hakkas aga trall ikkagi pihta. Sööstud siia ja sinna. Peale paari minutit oli kala taas valmis kahva tulema.
Tulemuseks 7,330 peegelkarp. Suurim peegelkarp, mida saanud olen.
Edasi taas täitsa vaikus. Lahkusime kolmanada päeva lõunast.
Lõpptulemuseks siis kokku kahepeale 3 kala. Tükiarvult oleks kalu võinud saada küll rohkem, aga kui samas vaadata sellelt küljelt, et mõlemad purustasime oma vanad rekordid, siis võib ju käiku edukaks pidada. Olekski vast imelik, kui kohe ja palju suuri kalu tuleks, kas siis olekski enam kuskile seal pürgida ?
Uuel aastal kindlasti tagasi!
